E-ITSPEA 8: professionaalsus vs käsitöölisus

 Oma eriala professionaalid on minu silmis läbi ja lõhki just sellest erialast läbi imbunud. Nad on saanud küllap vastava hariduse, kuid kraad ei ole siinkohal isegi kõige olulisem. Neil on kindlasti selle eriala vastu olnud nii suur huvi ja teadmisjanu, mis on laiendanud nende silmaringi. Suure huvi tõttu on nad küllap selle eriala kallal kõvasti nokitsenud, huvi tundmata unetundidest jms. Tihtipeale räägitakse, et kui enamik inimesi mõtleb tööpäeva all 9-17ni töötamist, siis ettevõtjate tööpäev kestab 24/7 ja nii 7 päeva nädalas. Ettevõtja näidet saaks ka rakendada "proffi" peal. Proffidel on kindlapeale ka hea suhtlemisoskus, et suhelda kolleegidega, klientidega jms, sest üksi on väga raske suuri asju korda saata. Jah, ühest inimesest jääb tihti peale väheks, sest kaks pead on ikka kaks pead, mistõttu arvan, et ka võime töötada tiimis on oluline. Samuti võime taluda kriitikat ning näha kriitikat kui edasiviivat jõudu. Proffidel peab olema ka hea enesedistsipliin, et saaks jaatada mõtteviisi "kes palju teeb, see palju jõuab". Vara ärkamine, et juba esimeste asjade kallal nokitsemisega alustada... Huvi enese arendamiseks ka teistes valdkondades, mis osad on rohkem seatud erialaga ja osad vähem.

Käsitöölised ei ole tegelikult minu silmis üldse halvemad. Neil lihtsalt puudub see "drive", mis proffe edasi viib. See ei tähenda, et nad ei tunneks lõbu sellest erialast, aga nad ei ole valmis ennast sellele erialale loovutama. Nad võivad ka teha oma tööd suurepäraselt, aga võib-olla jääb neil vajaka innovaatilisusest...sest miks lõhkuda midagi, mis juba töötab? Igapäevane enesearendus ja "ma olen midagi korda saatnud" ei kõneta neid lihtsalt. Nad näevad oma eriala ja tööd teistmoodi.

Kokkuvõtteks arvan, et sama eriala proffi ja nn käsitöölist eristab just see, et profid kipuvad olema väga ambitsioonikad ja mul-on-probleem-X-kuidas-ma-seda-lahendada-saan-tüüpi inimesed. Samuti sobib proffe minu arust kirjeldama kirjanik Rudolf Rimmeli tsitaat: "Ei saa olla tõelist professionaalsust kirjanikuna, kui kirjandusvälise elu suhtes ollakse diletant."