Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu "The Case for Copyright Reform" teises peatükis pakuti kuus ideed välja autõriõiguste reformiks, mis olid:
- Moral Rights Unchanged
- Free Non-Commercial Sharing
- 20 Years Of Commercial Monopoly
- Registration After 5 Years
- Free Sampling
- A Ban on DRM
Arvan, et esimese ideega (Moral Rights Unchanged) nõustun, sest goes without saying, et keegi X inimene ei saa väita, kes ta on või mida ta teinud on/ei ole, kui ta tegelikkuses ei ole see inimene.
Teine väljapakutud idee on ka igati ratsionaalne. Inimeste eraellu, kus ei domineeri rikastumise soov, ei peakski sekkuma erinevad tehnoloogiad, mis takistavad mõttevahetust ja erinevate vahvate leidude jagamist teiste individuaalidega.
Samuti olen igati nõus, et autoriõiguse kehtimine autori eluea jooksul + 70 aastat on tõepoolest absurdselt pikk aeg ning kuigi 20 aastat pärast teose avaldamist on igati ratsionaalsem, ei oskagi ma hinnata, kas see on reasonable from both society’s and an investor’s point of view.
Järjekordne väga mõistlik ettepanek on patendi omamise soovi avaldamine 5 aasta jooksul pärast autori surma. Pean mainima, et tegelikult on patendi omamine on üldse üks huvitav teema, sest kuidas üldse saab teine inimene teada, mida keegi - kes pole enam meie seas - heaks arvaks. Patendi võib ju pärida ka kauge pereliige või inimene, kes tegelikult ei olegi pädev selle omamiseks ja võib siis teha erinevaid otsuseid sõltudes erinevatest faktoritest, nt raha.
Kindlasti olen kahe käega ka nõus, et sämplimine peaks olema "vaba". Olen ise väga innukas erinevate remixide kuulaja SoundCloudis või YouTube'is ja vahel juhtubki nii, et mõni hea remix kustutatakse ära või on mõni osa laulust muted juba eos autori poolt ja kirjelduses on võimalik lugeda märget a'la: 1.30 - 1.55 muted due to copyright issues. Kui mõni artist on andekas ja kirjutab hea teose, siis see ei tohiks takistada teisi andekaid inimesi tegutsemast. :) Muidu tundub, et ei ole tegu nn ausa mänguga.
Viimane ettepanek on keelustada DRM. Ma ei olnudki enne väga kursis DRM-i olemusega, aga uurides, mis see täpsemalt on, pean järjekordselt ütlema, et kui algul tundub keelustamine kui väga agressiivne viis millegi käsitlemiseks, siis nüüd olles kursis selle olemusega, saan raamatu autoritest aru. Lugedes erinevatest võimalustest, kuidas DRM aitab kaitsta autori teost, tekib tunne, et autorile pigem antakse võimalus midagi luua ja siis see lootud teos klaaskuubikusse panna, kus teised saavad seda vaadata, aga mitte puudutada või pildistada.
Kokkuvõtteks ütleksin, et nõustusingi iga esitatud ideega. Ei olnudki varem mõelnud autoriõiguste peale nii kontsentreeritult ja tundub, et praegused reeglid ongi jube ahistavad. Tundub, et suures plaanis polegi muutusi olnud ning olukord on sama lootusetu. Meelde tuleb poleemikat al 2019 aastast poleemikat tekitanud Euroopa Liidu Directive on Copyright in the Digital Single Market, millega YouTube'i sisuloojad kohe üldse ei tahtnud nõus olla. Seega, tundub, et kurss on ikka vales suunas hetkel võetud.
Kommentaarid
Postita kommentaar